Tarbeklaas oli omal ajal Eesti klaasidisaini üks olulisemaid nimesid. Tallinna klaasitehases valmistati nii igapäevaseks kasutamiseks mõeldud nõusid kui ka kunstilisemaid dekoratiivesemeid. Ettevõtte toodangut iseloomustas mitmekesine vormikeel, värvilise klaasi kasutamine ning soov ühendada praktiline otstarve esteetilise väärtusega. Tarbeklaasi loomingus kohtusid tööstuslik tootmine ja kunstnike isikupärane käekiri, mistõttu on paljud toonased vaasid, kausid ja joogiklaasid tänapäeval hinnatud Eesti disainipärandi osana. „Kurekell“ seostub 1970. ja 1980. aastate klaasidisaini esteetikaga, mil sisustuses olid hinnatud julged värvid, orgaanilised vormid ja dekoratiivsed detailid. Sama vaasimudelit võib leida ka sinistes ja lillakates toonides, mis annavad sellele sootuks teistsuguse meeleolu. Oranžikaspunase variandi teeb eriliseks selle soe ja intensiivne koloriit, mis meenutab päikeseloojangut või hõõguvat merevaiku.

Tänapäevases sisekujunduses sobib selline vaas suurepäraselt nii minimalistlikku kui ka eklektilisse interjööri. Eriti mõjuvalt pääseb see esile heledal taustal, näiteks valgel riiulil, naturaalsest tammepuidust kummutil või tagasihoidliku vormiga abilaual. Soojad klaasitoonid moodustavad kauni kontrasti hallide, beežide ja kreemikate pindadega ning lisavad ruumi visuaalset sügavust. Musta mööbli või tumeda puidu kõrval muutub vaasi värv veelgi intensiivsemaks, luues elegantse ja veidi dramaatilise koosluse. „Kurekella“ üks suuremaid eeliseid on asjaolu, et see ei vaja enda kõrvale teisi dekoratiivesemeid. Üksikuna paigutatud vaas mõjub sageli isegi tugevamalt kui suuremas esemete grupis. Selle eriline siluett väärib ruumi, kus saab vaasi vaadelda erinevatest külgedest. Samuti ei ole vaja vaasi tingimata lilledega täita. Selle laienev ülaosa ja värviline klaas on juba omaette dekoratiivsed ning liiga mahukas lilleseade võiks varjata just neid omadusi, mis eseme eriliseks muudavad.

Vanema klaasikunsti võlu seisneb ka selles, et iga ese jutustab midagi oma ajastust. Tarbeklaasi vaasid ei ole pelgalt nostalgilised mälestused nõukogudeaegsest kodusisustusest, vaid osa Eesti disainiajaloost. Need esindavad aega, mil klaasikunstnikud katsetasid vormide, värvide ja tootmisvõimalustega ning suutsid luua esemeid, mille esteetiline väärtus on säilinud tänapäevani. Mihhail Mišalagini „Kurekell“ tõestab, et hea disain ei pea olema uus, et mõjuda kaasaegselt. Selle õrnalt avanev vorm, rikkalik värvigamma ja valgusega muutuv ilme loovad koosluse, mis pakub silmailu nii klassikalises kui ka moodsas kodus. See on vaas, mille juures tasub korraks peatuda ja märgata, kuidas lihtsast klaasist võib saada väike kunstiteos.

Tarbeklaasi vaasi „Kurekell“ valmistati erinevates värvilahendustes. Lisaks oranžikaspunasele variandile leidub näiteks sinise ja lillaka, merevaigukarva, kollaka ning suitsupruuni klaasiga vaase. Mõnel neist sulanduvad omavahel mitu värvitooni, luues kauneid ja omanäolisi üleminekuid. Erinevad värvikombinatsioonid annavad samale vormile täiesti erineva ilme ning muudavad „Kurekella“ eriti huvitavaks ka kollektsionääride jaoks. Täpset valmistatud värvivariantide arvu ei ole õnnestunud usaldusväärselt kinnitada.