Huvitav on ka mustrite paigutus. Need ei kata kogu vaasi pinda, vaid paiknevad üksikute dekoratiivsete väljadena. Nii jääb suurem osa klaasist siledaks ja läbipaistvaks, võimaldades valgusel vabalt liikuda ning rõhutades anuma puhast vormi. Dekoratiivsed detailid ei konkureeri vaasi siluetiga, vaid täiendavad seda. Selline tasakaal on hea disaini üks olulisemaid omadusi. Vaasi alumine osa väärib samuti tähelepanu. Tumedast suitsuklaasist silindriline jalg loob elegantse aluse, mis tõstab ülemise klaaskeha visuaalselt esile. Selle tugev ja selge vorm mõjub otsekui väikese arhitektuurse sambana. Ülemise osa läbipaistvus ja alumise osa tumedus moodustavad kontrasti, mis annab kogu esemele sügavuse ja väljendusrikkuse. Selle omanäolise klaasvaasi autor on Eesti klaasikunstnik Helga Kõrge, kelle panust Tarbeklaasi disainiajalukku on raske üle hinnata. Kõrge oli üks kunstnikest, kelle loominguline nägemus aitas kujundada Eesti tööstusliku klaasidisaini iseloomuliku käekirja ning muuta Tarbeklaasi toodangu omanäoliseks ja äratuntavaks.

1926. aastal Rakveres sündinud Helga Kõrge alustas kunstihariduse omandamist 1947. aastal Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Tema õpetajaks oli Eesti klaasikunsti üks olulisemaid kujundajaid Maks Roosma, kelle juhendamisel omandas Kõrge põhjalikud teadmised klaasi graveerimisest, vormikujundusest ja proportsioonidest. 1953. aastal lõpetas ta Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi ning asus samal aastal tööle Tarbeklaasi tehasesse. Kõrgest sai esimene erialase kunstiharidusega disainer Tarbeklaasis. Tema saabumine tähistas tehase loomingulises arengus olulist muutust. Senise, suuresti teiste klaasivabrikute eeskujudel põhineva toodangu asemele hakati kavandama isikupäraseid ja kaasaegseid klaasesemeid, mille kujundamisel lähtuti üha enam Eesti tarbekunsti traditsioonidest ning modernsest vormikäsitlusest. 1955. aastal liitusid Tarbeklaasi kunstnikega Ingi Vaher ja Mirjam Maasikas. Koos Helga Kõrgega kujunes neist loominguline tuumik, kelle töö pani aluse tehase uuele disainikeelele. Hiljem liitus kollektiiviga ka Pilvi Ojamaa. Just nende kunstnike loomingus hakkasid domineerima lihtsad geomeetrilised algvormid, läbimõeldud proportsioonid ja tagasihoidlik, kuid väljendusrikas dekoratsioon.

Helga Kõrge loomingul oli selles arengus keskne roll. Tema disainikeele üheks iseloomulikumaks tunnuseks kujunes oskus ühendada praktiline kasutusotstarve kunstilise terviklikkusega. Klaaseseme vorm ei pidanud olema pelgalt ilus, vaid ka tasakaalus, funktsionaalne ja materjali omadusi arvestav. Samal ajal ei loobunud kunstnik dekoratiivsest väljendusest, vaid kasutas seda läbimõeldult ja mõõdukalt. „Lya“ on suurepärane näide just sellisest lähenemisest. Selle geomeetriline vorm ja lihvitud mustrid moodustavad harmoonilise terviku, milles on ühendatud tööstuslik täpsus ja klaasikunstile omane tundlikkus. Vaasi kujundus ei püüa tähelepanu liigse ornamentikaga. Selle asemel on kogu visuaalne mõju rajatud vormi, värvi ja valguse omavahelisele suhtele. Kõrge loomingulises tegevuses oli oluline koht ka värvilisel klaasil. Just tema eestvedamisel muutus suitsuklaas Tarbeklaasi toodangus järjest populaarsemaks ning kujunes üheks tehase kõige äratuntavamaks materjaliks. Suitsuklaasi eriline võlu seisneb selle võimes muuta värvi ja meeleolu sõltuvalt ümbritsevast valgusest. Sama ese võib heledas päevavalguses tunduda õhuline ja läbipaistev, hämaramas ruumis aga jõuline ning skulptuurne. Ligi kolmekümne aasta jooksul kavandas Helga Kõrge Tarbeklaasile enam kui 500 tootenäidist. Tema loomingusse kuulusid joogiklaasid, kannud, vaasid, kausid, serviisid ja mitmesugused dekoratiivesemed. Tuntumate kujunduste hulka kuuluvad joogikomplektid „Rõõm“, „Sõõm“, „Kosmos“ ja „Paun“, samuti klaaside sari „Virve“ ning vaas „Oktoober“. Kõik need esemed peegeldavad erineval moel kunstniku suurepärast vormitunnetust ja oskust kasutada klaasi dekoratiivseid võimalusi.

1981. aastal lahkus Kõrge Tarbeklaasi peakunstniku ametikohalt, kuid mitmeid tema kujundatud esemeid valmistati edasi ka järgnevatel aastatel. Tema loominguline pärand elab tänapäeval edasi nii muuseumikogudes kui ka paljudes Eesti kodudes, kus Tarbeklaasi esemed on säilinud aastakümneid. „Lya“ on tänapäevase sisekujunduse seisukohalt eriti huvitav. Selle selge geomeetriline vorm, rahulik suitsuklaasi toon ja graafiline lihvdekoor sobivad üllatavalt hästi kaasaegsete interjööridega. Vaasil on piisavalt iseloomu, et mõjuda iseseisva dekoratiivesemena, kuid samal ajal on selle kujundus sedavõrd vaoshoitud, et see ei hakka ruumis domineerima. Heledal kivist või marmorpinnal pääseb esile suitsuklaasi läbipaistvus, samal ajal kui tumedal puidul muutub vaasi siluett jõulisemaks ja väljendusrikkamaks. Eriti kaunilt võiks „Lya“ mõjuda minimalistlikul abilaual, avatud riiulil või akna läheduses, kus päevavalgus pääseb läbi klaasi liikuma. Just valguse mõjul avaneb selle lihvitud mustrite tegelik ilu. Vaasi üheks tugevamaks küljeks on ka selle võime mõjuda pilkupüüdvalt ilma lilledeta. Selle kõrge siluett, selge joon ja dekoratiivsed klaasilihvid on juba iseenesest piisavad, et pakkuda visuaalset elamust.

Lilledega täidetuna võib osa klaasi peenest mustrist jääda varju, kuid tühjana pääsevad esile kõik need detailid, millele disainer on erilist tähelepanu pööranud. Tänapäeval, mil sisekujunduses hinnatakse üha enam omanäolisi vintage-esemeid ja ajalooga disaini, on sellistel klaasvaasidel eriline väärtus. Need ei ole lihtsalt möödunud ajastu tarbeesemed, vaid tunnistused ajast, mil Eesti tööstusdisainis pöörati suurt tähelepanu nii materjali kvaliteedile, vormile kui ka kunstilisele terviklikkusele. Helga Kõrge „Lya“ tõestab ilmekalt, et hea disain ei vaja keerukat vormi ega rikkalikku dekoori. Mõnikord piisab ühest täpselt läbimõeldud siluetist, sügavast suitsuklaasi toonist ja valgusega mängivatest detailidest, et sünniks midagi tõeliselt ajatult elegantset. See on vaas, mille ilu avaneb aegamisi. Esmalt köidab pilku selle sihvakas vorm, seejärel suitsuklaasi sügavus ning lõpuks peened lihvitud mustrid, mis muudavad eseme igast vaatenurgast pisut erinevaks. Just sellistes detailides peitubki Eesti klaasidisaini eriline võlu ning põhjus, miks Helga Kõrge looming väärib tähelepanu ka aastakümneid pärast selle valmimist.