Punases kuues jõuluvana, lumised kuusemetsad, põhjapõdrad ja väikeste mütsidega päkapikud. Need on pildid, mis toovad jõulutunde ka siis, kui väljas sajab lume asemel vihma ja kalender näitab alles novembrit. Jõulude visuaalsel maailmal on kummaline võime ajas muutumatuna püsida. Mood vaheldub, sisekujundustrendid tulevad ja lähevad, kuid punane kuub ja valge habe ei vaja endiselt mingit värskenduskuuri.
Jõuludel on oma värvid, materjalid ja tegelased, mis moodustavad ühe maailma kõige äratuntavama kujunduskeele. Tumeroheline kuusk, valge lumi, punased detailid ja naturaalne puit mõjuvad koos nii loomulikult, nagu oleks keegi selle värvipaleti juba ammu täiuslikult paika pannud. Tegelikult on jõulude tänapäevane ilme kujunenud tasapisi, põimides vanu rahvakombeid, kunstnike loomingut ja isegi reklaamimaailma.
Võtame näiteks jõuluvana. Tema punane kuub tundub tänapäeval sama enesestmõistetav kui kuusk jõuluõhtul. Ometi pole jõuluvana alati punast kandnud. Varasematel kujutistel võis teda kohata ka rohelises, pruunis või hoopis teistsuguses rõivastuses. Tänapäevasele välimusele aitasid tugeva tõuke anda kunstnikud ja illustraatorid ning hiljem ka Coca-Cola kuulsad jõulureklaamid. Viimased ei leiutanud punases kuues jõuluvana, kuid aitasid muuta tema välimuse üle maailma ühtlaselt äratuntavaks.
Disaini seisukohalt on see päris muljetavaldav saavutus. Ajal, mil ettevõtted kulutavad suuri summasid oma visuaalse identiteedi uuendamisele, on jõuluvana suutnud aastakümneid edukalt hakkama saada sama punase kuue, valge habeme ja mustade saabastega. Ilmselt polegi põhjust toimivat kujundust muuta.
Punase värvi populaarsusel on ka visuaalselt lihtne seletus. Lumivalges talvemaastikus mõjub see eriti jõuliselt, pakkudes kontrasti tumeroheliste kuuskede ja hallikate puutüvedega. Sama põhimõte töötab kodukujunduses. Mõni sügavpunane detail võib muuta muidu tagasihoidliku interjööri hetkega jõululikuks, ilma et kogu elutuba peaks meenutama jõulukaunistuste kauplust.
Põhjapõdrad on jõulude visuaalses maailmas sama olulisel kohal. Nende kõrged sarved, pehme talvekarv ja loomulik seos põhjamaise loodusega muudavad nad peaaegu täiuslikeks jõulusümboliteks. Jõuluvana saani ette jõudsid nad tuntud kirjanduslike jõululugude kaudu, kuid tänapäeval on nende kujutis kolinud ka kodutekstiilidele, keraamikale, jõuluehetele ja isegi minimalistlikele disainiesemetele. Põhjapõdra siluetis on midagi erilist. See mõjub ühtaegu graafiliselt ja looduslähedaselt. Pole ime, et põhjapõdrakujukesed sobivad nii traditsioonilisse maakodusse kui ka modernsesse põhjamaise joonega elutuppa. Päkapikkudega on lugu veidi teistsugune. Enne seda, kui neist said kingipakkijad ja akende taga piiluvad väikesed abilised, tunti Skandinaavia rahvapärimuses kodu ja talu valvavaid olendeid. Neid kujutati sageli väikeste habemike ja tagasihoidlikult riietatud tegelastena, kellele tuli vahel isegi putru pakkuda. Tänapäeval võib päkapiku leida peaaegu igast jõulukaunistuste kollektsioonist ning nende välimus on muutunud märksa sõbralikumaks.
Just päkapikkude puhul tuleb eriti hästi esile põhjamaise jõuludisaini armastus looduslike materjalide vastu. Vildist mütsid, villased rõivad, puidust kehad ja pehmed habemed mõjuvad kodus soojalt ning pisut nostalgiliselt. Need väikesed tegelased ei pea olema säravad ega silmatorkavad. Mõnikord piisab ühest tagasihoidlikust päkapikust raamaturiiulil, et ruumis oleks kohe rohkem jõulumeeleolu. Ent jõulude kujunduskeel ei koosne ainult punastest kuubedest ja väikestest tegelastest. Sama oluline on kogu see talvine maailm, mis neid ümbritseb. Lumega kaetud kuused, vaiksed metsateed, puidust majad ja pehmed villased tekstiilid on muutunud põhjamaise jõuluesteetika lahutamatuks osaks. Huvitaval kombel igatseme just jõulude ajal kõige rohkem lihtsust ja looduslähedust. Kui muul ajal võivad kodu kujundamisel domineerida moodsad pinnad, sirged jooned ja hoolikalt valitud disainiesemed, siis detsembris leiavad nende kõrval koha männioksad, vanad klaasehted ja käsitsi kootud jõulusokid. Ühtäkki ei pea kõik olema täiuslikult sobitatud. Olulisemaks muutuvad esemed, millega kaasneb mõni mälestus.
Võib-olla sellepärast ei lähegi traditsiooniline jõuludisain kunagi päriselt moest. See ei sõltu üksnes värvitrendidest ega uuest jõulukollektsioonist. Selle väärtus peitub äratundmises. Punane kuub meenutab lapsepõlve, põhjapõder lumist põhjamaad ja väike päkapikk aega, mil hommikul sussi sisse piilumine oli päeva kõige tähtsam tegevus. Disainimaailmas räägitakse sageli sellest, kuidas luua midagi ajatut. Jõulude puhul on see juba ammu õnnestunud. Ükski uus trend pole suutnud välja vahetada valget lund, tumerohelist kuuske ega punases kuues jõuluvana. Ja kuigi tänapäeval võib jõulukaunistusi leida peaaegu igas värvitoonis, on raske ette kujutada, et kusagil lumises metsas jalutaks jõuluvana beežis minimalistlikus mantlis, põhjapõdral disainitud nahkrihmad ja päkapikkudel hooaja trendivärvides mütsid. Mõned asjad on lihtsalt ilusamad siis, kui need jäävad selliseks, nagu oleme neid alati tundnud.
