On jooke, mille lõhnast piisab, et mõtted läheksid kohe jõuludele. Glögi on kindlasti üks neist. Kaneel, nelk, kardemon ja apelsin, pliidil vaikselt soojenev punane jook ning õhku täitev vürtsikas aroom kuuluvad põhjamaise jõuluaja juurde sama loomulikult nagu küünlavalgus, kuuseoksad ja piparkoogid. Glögi seos jõuludega tundub tänapäeval nii iseenesestmõistetav, et võiks arvata, nagu oleks see olnud jõulujook juba sajandeid. Tegelikult ulatuvad glögi juured küll palju kaugemale, kuid meile tuttava nime „glögg“ all hakkas jook Rootsis laiemalt levima 1800. aastatel. Sama sajandi lõpul sai sellest ka armastatud jõulutraditsioon.
Vürtsidega maitsestatud veini tunti juba antiikajal. Nii kreeklased kui ka roomlased lisasid veinile erinevaid ürte ja vürtse ning komme jätkus sajandeid hiljemgi. Keskajal olid vürtsitatud veinid Euroopas juba laialt levinud. Kallid ja eksootilised vürtsid andsid joogile erilise maitse ning neile omistati ka mitmesuguseid tervistavaid omadusi.
Põhjamaise glögi otsene lugu viib aga Rootsi. Seal tunti vürtsitatud veine juba keskajal ning 1500. aastatel jõid neid ka kuninglikud õukonnad. Rootsi kuningas Gustav Vasa oli üks vürtsiveini austajaid. Tema joogis kasutati Reini veini, suhkrut, mett, kaneeli, ingverit, kardemoni ja nelki.
1609. aastast pärineb Rootsis teadaolev kirjalik mainimine joogist nimega glödgat vin. Sellest nimetusest arenes hiljem välja tänapäevane sõna glögg. Rootsi glödga viitab kuumutamisele või hõõguma ajamisele. 1610. aastate keskpaigas hakkas nimetus glögg ilmuma Rootsi kokaraamatutes ning sajandi teisel poolel leidus juba mitmeid erinevaid glögiretsepte. Näiteks 1870. aastal ilmunud käsiraamatus oli neid koguni neli. Glögi ei olnud enam lihtsalt üks paljudest vürtsitatud veinidest, vaid sellest hakkas kujunema oma nime ja traditsioonidega jook.
Jõuludega hakati glögi tugevamalt seostama 1800. aastate lõpus. 1890. aastatel hakkasid Rootsi veinikaupmehed valmistama ja müüma oma glögisegusid ning pudelite etikettidele ilmusid päkapikud ja teised jõulumotiivid. Nii kinnistus glögi sammhaaval advendi ja jõulude juurde ning sellest kujunes üks Rootsi jõuluaja traditsioonilisi jooke.
Rootsi kaudu jõudis glögitraditsioon ka Soome. Hotelli- ja Restoranmuuseumi andmetel hakati glögi Soomes tundma 1900. aastate alguses ning esialgu levis komme eelkõige lääneranniku rootsikeelsete perede seas. Hiljem muutus glögi kogu riigis tuttavaks jõulujoogiks.
Kui nüüd tekkis isu ka endal ise glöggi valmistada, siis siin on üks mõnus jõuluglögi retsept täiskasvanutele.
Vaja läheb:
750 ml kuiva või poolkuiva punast veini
200 ml mustsõstra- või jõhvikamahla
2 kaneelipulka
5–6 nelgitera
½ tl jahvatatud kardemoni
2–3 õhukest viilu värsket ingverit
3–4 õhukest apelsinikoore riba
2–3 spl pruuni suhkrut või mett
rosinaid ja kooritud mandleid serveerimiseks
Vala vein ja mahl potti. Lisa kaneelipulgad, nelk, kardemon, ingver ja apelsinikoore ribad. Kuumuta glögi aeglaselt madalal kuumusel, kuid ära lase keema tõusta. Hoia jooki kuumana umbes 15–20 minutit, et vürtsid jõuaksid glögile oma maitse anda. Tõsta pott tulelt ja lase glögil veel umbes 10 minutit maitsestuda. Kurna kaneelipulgad, nelk, ingver ja apelsinikoor välja. Kuna kasutad jahvatatud kardemoni, võid glögi soovi korral läbi peene sõela kurnata. Lisa maitse järgi 2–3 spl pruuni suhkrut või mett. Kui kasutad mett, lisa see pärast kuumutamist. Pane klaaside või tasside põhja veidi rosinaid ja kooritud mandleid ning vala peale kuum glögi. Serveeri kohe.
Alkoholivaba glögi valmistamiseks asenda punane vein mustsõstra-, jõhvika- või õunamahlaga ning valmista glögi samamoodi.
