Sama rahulik lähenemine jätkub ülejäänud elutoas. Heledad diivanid, kare puidust laud, punutud korvid ja villased pleedid loovad kihilise, kuid vaoshoitud terviku. Jõulude puhul on oluline just materjalide koosmõju. Sileda valge pinna kõrval on vana puit, klaasi kõrval vill ja keraamika, pehme tekstiili kõrval värsked kuuseoksad. Kui värvipalett on napp, hakkavad tekstuurid ruumis palju tugevamalt kaasa rääkima. Küünlaid on palju, kuid neidki pole paigutatud igale võimalikule pinnale. Elutoa laual moodustavad eri kõrgusega valged küünlad ühe suurema kompositsiooni. Kõrval on kuuseoksad ja mõned lihtsad esemed ning sellest piisab. Õhtul muutub just valgus üheks olulisemaks sisustuselemendiks. Päeval ruume täitev külmem talvevalgus asendub järk-järgult küünalde, kuusetulede ja kamina sooja kumaga. Kõige iseloomukam ruum selles majas on siiski köök. Siin on uue ja vana tasakaal eriti hästi paigas. Valged kapid ja seinad annavad rahuliku tausta, kuid ruumi tegeliku iseloomu loovad massiivne puidust köögisaar, avatud riiulid, vana keraamika, puidust lõikelauad ning lae alla riputatud vaskpotid. Ükski neist detailidest ei mõju pelgalt dekoratsioonina. Köök näeb välja selline, kus asju kasutatakse ja kus elu ei pea sisekujunduse pärast seisma jääma.

Ruumi kõige tugevam element on vana must puupliit. Selle kulunud metallpind on heleda köögi kõrval peaaegu skulpturaalne. Sisekujunduslikult töötab see väga hästi just seetõttu, et pliiti pole püütud ülejäänud ruumiga liiga hoolikalt kokku sobitada. See on tume, raske ja ajalooga ese keset heledat interjööri ning annab köögile vajaliku kontrasti. Kui pliidiuks avatakse ja seest paistavad põlevad halud, lisandub veel üks kiht: päris tuli, mis muudab vana metalli hetkega soojaks ja elavaks. Keset kööki olev suur puidust töölaud muudab ruumi eriti koduseks. Selle pind ei ole veatu ja just see sobib siia. Jõulude eel võib lauale jääda jahu, piparkoogitainas ja tainarull ning keegi ei pea neid foto pärast kõrvale tõstma. Kui ema ja poeg seal koos küpsetavad, muutub köök täpselt selleks, milleks see on mõeldud. Mitte ruumiks, mida vaadata, vaid kohaks, kus ollakse. Köögist avaneb vaade söögituppa ning kahe ruumi vahel pole järsku stiilimuutust. Sama puit jätkub pikas söögilauas, selle ümber olevad mustad toolid kordavad pliidi ja valgustite tumedaid detaile. Suured aknad hoiavad ruumi valge ja õhulisena. Ka siin on jõulud toodud sisse roheliste okste, väikeste kuuskede ja küünaldega, mitte rohke värvilise dekoratsiooniga.

Pikk laud on selle kodu puhul oluline. Jõulude ajal ei ole see lihtsalt mööbliese, vaid koht, mille ümber kogu maja elu lõpuks koondub. Kui laud täitub toitudega ning pere ja sõbrad võtavad istet, muutub ka ruum ise. Sisekujundus taandub taustaks, nagu hea interjöör tegelikult tegema peakski. Alles jäävad küünlavalgus, puit, akende taga olev lumi ja inimesed laua ümber. Ka magamistubades pole jõulutunnet üle mängitud. Vanemate magamistoas on põhitoonid heledad ja soojad. Valge voodipesu, hallikaspruun pleed, naturaalne puit ja punutud korvid loovad rahuliku terviku. Päevavalgus langeb aknast otse voodile ja joonistab põrandale tugevaid varje, mis muudavad muidu üsna lihtsa ruumi palju elavamaks. Mõned väikesed kuused, küünlad ja rohelised oksad on siin täiesti piisavad. Eriti ilus detail on akna ette riputatud kuusepärg. Selle taga avaneb lumine mets ning päike paistab läbi okste. See on väga lihtne kujundusvõte, mida võiks sellest kodust kaasa võtta: jõulukaunistus ei pea alati olema pilgupüüdja omaette. Mõnikord on kõige mõjuvam asetada see kohta, kus valgus, vaade ja loodus teevad ülejäänud töö. Poja tuba on teadlikult teistsugune. Siin on tumedam voodi, must metallkapp, suur puidust kirjutuslaud, riiulid raamatute ja isiklike esemetega ning natuke argist segadust. Jõulud on jõudnud ka siia, kuid tagasihoidlikult. Väike kuusk laual, mõned tuled ja aknatäht ei muuda noore inimese tuba järsku romantiliseks jõulutoaks. See jääb endiselt tema ruumiks ja just seetõttu mõjub tulemus loomulikult.

Kogu maja juures ongi kõige õnnestunum see, et jõulukaunistused ei varjuta kodu ennast. Vastupidi, need toovad olemasolevad tugevused paremini esile. Punane fassaad muutub lume kõrval veel sügavamaks, vana puit saab küünlavalguses soojema tooni, valged ruumid võtavad vastu talvise päevavalguse ning mustad detailid annavad kõigele vajalikku kontrasti. Kuuseoksad kordavad akende taga olevat loodust ja seovad sise- ning välisruumi omavahel kokku. Siin pole püütud luua täiuslikku jõulupilti. Köögilaual võib olla jahu, poja toa põrandal mõni raamat ja voodikate ei pea olema sirgeks tõmmatud. Just need väikesed ebatäiuslikkused muudavad kodu usutavaks ja soojaks. Hea interjöör ei pea näitama ainult seda, kuidas inimesed võiksid elada. See peaks näitama, et siin juba elatakse. Õhtu saabudes muutub punane maja lumise metsa vahel järjest soojemaks valguspunktiks. Akendes süttivad tähed ja küünlad, kuusel hakkavad tuled tugevamalt paistma ning köögis hõõguvad vana pliidi sees puud. Päevane valge ja karge põhjamaine kodu muutub mõne tunniga pehmeks ja hämaraks. Selle maja jõulude võlu ei peitu üheski üksikus kaunistuses. See sünnib vana maja iseloomust, looduslikest materjalidest, lumest akende taga, tule soojusest ja valgusest, mida pimedal aastaajal kunagi liiga palju ei ole. Ning kõige rohkem sellest, et kodu pole jõuludeks täiuslikuks sätitud. See on lihtsalt valmis selleks, et inimesed tuleksid laua ümber kokku ja jääksid sinna kauemaks.