Jõulukaunistustes kordub kogu majas üks põhimõte: vähem, aga loomulikumalt. Valgetel seintel ripuvad värskest rohelusest seotud pärjad, aknalaudadel ja kappidel seisavad savipottides väikesed kuused ning mõnes kohas piisab jõulumeeleolu loomiseks vaid üksikust männi- või kuuseoksast. Pärjadki on jäetud pisut vabakujuliseks. Okste erinevad rohelised toonid ja tekstuurid on ise piisavalt dekoratiivsed ega vaja enda kõrvale rohkeid ehteid. Kõige rohkem elu koondub jõululaupäeval kööki ja söögituppa. Avaras köögis jätkub ülejäänud majast tuttav hele värvigamma. Lihtsad valged kapid jäävad peaaegu märkamatuks ning nende kõrval tõusevad esile vanad puidust esemed, savipotid ja tumedad metallvalgustid. Suured aknad lasevad sisse madalat talvepäikest, mis joonistab põrandale ja seintele tugevaid varje ning muudab muidu tagasihoidliku ruumi eriti elavaks. Suur söögilaud on selle pere jaoks jõululaupäeva loomulik keskpunkt. Siin valmistatakse koos toitu, kaetakse laud ja veedetakse suur osa päevast. Ema ja kahe poja ühine askeldamine kuulub jõulude juurde sama kindlalt kui kuusk või küünlad. Ka selle ruumi kujunduses pole pidulikkust üle rõhutatud. Valge linane laudlina võib jääda pisut kortsu, vanad puidust toolid ei pea moodustama täiuslikku komplekti ning keset lauda piisab suurest klaasnõust ja rohelisest oksast.

Õhtusöögiks muutub laud rikkalikumaks, kuid säilitab endiselt sama loomuliku ilme. Toidud, tumedad taldrikud, klaasid ja küünlad moodustavad koos värskete okstega vabalt kujundatud lauakatte. Siin ei ole dekoratsioon eraldatud sellest, mida päriselt kasutatakse. Kõik kuulub kokku ning kaetud laud näeb välja selline, mille ümber võib tõepoolest pikalt istuda. Jõululaupäeva üheks oodatud külaliseks on selles peres jõuluvana. Tema traditsiooniline punane kuub on kogu kodu neutraalse jõulupaleti kõrval peaaegu ainus tugev värvilaik. Valgete seinte, tumeroheliste pärgade ja naturaalse puidu keskel mõjub klassikaline jõulupunane seetõttu eriti pidulikult. Pere kogunemine ühe laua ümber, taustal põlev kamin ja laual süüdatud pikad küünlad annavad ruumile selle, mida ühegi eraldi dekoratsiooniga luua ei saa. Rahulik jõulukujundus jätkub ka magamistoas. Suure akna ees seisab siin teinegi lihtne kuusk ning seinal ripub roheline pärg. Rohkem polegi vaja. Voodi valged, beežid ja sügavamad pruunikad tekstiilid lisavad ruumile pehmust ning naturaalne vaip ja puitmööbel hoiavad üldmulje soojana. Kuuse alla asetatud mõned tagasihoidlikult pakitud kingid annavad märku jõuludest, kuid ruum jääb eelkõige magamistoaks, mitte pühadeks loodud dekoratsiooniks.

Kogu maja värvipalett püsib väga vaoshoitud. Valgele lisanduvad kuuseroheline, naturaalne puit, beež, pruun ja üksikud mustad detailid. Traditsioonilist jõulupunast kasutatakse peaaegu märkamatult ning suurem osa pidulikkusest sünnib hoopis valgusest. Klaasist ehted peegeldavad küünlaleeke, talvine päike soojendab vana puidu tooni ja õhtu lähenedes võtavad päevavalguse rolli üle kamin ning küünlad. Sama mõte jätkub maja välisilmes. Valge puitfassaad sulandub lumisesse aeda ning tumerohelised oksad ja soojad tuled annavad sellele vajaliku kontrasti. Veranda kohal kulgeb igihaljastest okstest vanik, välisuksel ripub suur pärg ning sissepääsu ümber on paigutatud eri suuruses väikesi kuuski. Laternaid ja valguskette on kasutatud rohkem kui tubades, kuid ka õues on üldmulje põhjamaise rahulik. Akendel säravad suured jõulutähed, mille soe valgus paistab hämaruses kaugele. Need seovad väljas oleva lumise aia maja sisemusega ning annavad valgele fassaadile õhtuti hoopis teise ilme. Päeval domineerivad lumi ja roheline, pimeduse saabudes muutuvad olulisemaks akendest paistev valgus, laternad ja kuuskede väikesed tuled.

Majaesine pole siiski kujundatud ainult vaatamiseks. Jõululaupäeval kuulub lumine õu sama loomulikult pere päeva juurde kui köök või elutuba. Ema ja poisid saavad siin lumes mängida, veranda trepil istuda ja hetkeks toast välja tulla. Just sellised päris elu jäljed muudavad ka hoolikalt kujundatud keskkonna usutavaks. Lumi saab saabastega tuppa, kindad märjaks ja põrandale satub mõni kuuseokas, kuid sellesse koju see sobib. Selle kodu jõulukujundusest tasub kaasa võtta eelkõige oskus usaldada ruumi ennast. Kui majal on oma iseloom, ei pea jõulud seda üle võtma. Mõnikord piisab ühest suurest kuusest, mõnest värskest pärjast ja küünaldest, et kogu interjöör muutuks. Looduslikud materjalid ja päris rohelus töötavad eriti hästi just vanas majas, sest need ei tundu sinna toodud dekoratsioonina, vaid loomuliku jätkuna kõigele, mis juba olemas on. Jõululaupäeval on selle valge maja kõige olulisemaks kaunistuseks siiski elu ise. Pere köögilaua ümber, jõuluvana külaskäik, õues mängivad lapsed, põlev kamin ja õhtu saabudes akendesse ilmuv soe valgus annavad ruumidele tähenduse. Kaunis interjöör loob sellele kõigele rahuliku tausta. Ja võib-olla peitubki põhjamaise jõulukodu suurim võlu just selles, et jõule pole vaja kõikjale lisada. Piisab, kui neile kodus ruumi jätta.