Aurav tassitäis kakaod, pehme tekk, küünlavalgus ja akna taga talveõhtu. Kuum kakao tundub jõuludega nii loomulikult kokku kuuluvat, et võiks arvata, nagu oleks seda pühade ajal joodud sajandeid. Tegelikult on kakao ajalugu jõuludest palju vanem ning alguses polnud sellel lumiste talveõhtute ega jõuludega vähimatki pistmist.

Kakao lugu algab tuhandete aastate eest hoopis Kesk-Ameerika soojuses. Kakao tarvitamise jälgi on leitud juba enam kui 3000 aasta tagusest ajast ning maiade ja asteekide maailmas oli kakaol eriline koht. Sellest valmistatud jook erines aga väga palju sellest, mida meie praegu kuuma kakao all mõtleme. See ei olnud magus piimajook, vaid pigem mõrkjas ja tugev jook, mida võidi maitsestada näiteks tšilliga ning mille pinnale tekitati valamise ja vahustamisega paks vahukiht.

Euroopasse jõudis kakao 16. sajandil koos hispaanlastega ning eurooplaste maitse-eelistuste mõjul hakkas ka kakaojoogi retsept muutuma. Mõru maitset pehmendati suhkruga ning aja jooksul hakati kasutama ka piima ja erinevaid maitseaineid. 17. ja 18. sajandil oli kuum šokolaad Euroopa jõukamates ringkondades juba hinnatud moejook. Selle serveerimiseks valmistati kauneid portselantasse ja spetsiaalseid šokolaadikannusid ning kuuma šokolaadi joomisest kujunes omaette seltskondlik rituaal.

Jõuludega ei olnud kakaol sel ajal veel erilist seost. See hakkas kujunema eelkõige 19. sajandil, mil šokolaadi ja kakao tootmine muutus tööstuslikumaks ning kakao jõudis järjest rohkemate inimeste kodudesse. Samal ajal hakkasid kujunema paljud meile praegu tuttavad jõulutavad. Jõulud muutusid üha enam koduseks perepühaks, mille juurde kuulusid kaunistatud kuusk, küpsetised, maiustused ja koos veedetud talveõhtud.

Just sellisesse jõulumaailma sobis kuum kakao suurepäraselt. Külmal ajal oli aurav magus jook midagi, mis andis sooja ning mida võisid nautida ka lapsed. Kakao kõrvale sobisid piparkoogid ja teised jõuluküpsetised ning tasapisi hakkasid need maitsed meie ettekujutuses üksteisega kokku kuuluma.

Üht kindlat aastat, mil kakao oleks saanud jõulujoogiks, ei ole. Pigem sündis see seos pikkamööda ning muutus 20. sajandil veelgi tugevamaks. Jõulureklaamid, kokaraamatud, kohvikud ning hiljem filmid ja televisioon aitasid luua kujutluse auravast kakaotassist kui täiuslikust talveõhtu kaaslasest. Eriti tugevalt kinnistus selline pilt Põhja-Ameerikas, kuid tänaseks on see tuttav peaaegu kõikjal, kus jõulud langevad külmale aastaajale.