Detsembris muutub lastetuba justkui iseenesest veidi teistsuguseks. Õhtud on pikemad, akna taga läheb vara pimedaks ning jõulude ootamine tundub lapse jaoks palju suurema sündmusena kui täiskasvanule. Just seepärast on lastetuba üks mõnusamaid kohti, kuhu jõulumeeleolu tuua. Seejuures ei pea tuba täitma vilkuvate tulede, päkapikkude ja suure hulga uute dekoratsioonidega. Sageli piisab mõnest hästi valitud detailist, et tavalisest toast saaks detsembriks paik, kus on natuke rohkem maagiat.
Kõige parem on alustada toast endast. Lastetoas on juba olemas värvid, mänguasjad, raamatud ja tekstiilid ning jõulukaunistused võiksid nendega pigem kaasa mängida kui kogu senise kujunduse enda alla matta. Kui tuba on heledates ja naturaalsetes toonides, sobivad sinna hästi puit, paber, kuuseoksad ja valged kaunistused. Värvikamasse lastetuppa võib julgelt tuua punast, rohelist ja triibulisi detaile. Jõulud ei tähenda, et kogu tuba peaks üheks kuuks täielikult ümber kujundama.
Kaunistamise võiks muuta lapse enda projektiks. Selle asemel et valmis kujundatud tuba talle lihtsalt ette näidata, las laps otsustab, kuhu tuleb jõulutäht, millised ehted riputatakse oksale või millise pärja võiks panna uksele. Tulemus ei pruugi olla sisustusajakirjalikult sümmeetriline – ja just selles peitubki selle võlu. Veidi viltu riputatud paberitäht või lapse enda joonistatud jõulukaart muudab toa palju isiklikumaks kui täiuslikult komplekteeritud dekoratsioonid.
Uusi kaunistusi pole tingimata vaja osta. Enne tasub üles otsida jõulukaunistuste karbid, sest sinna koguneb aastatega alati ehteid, mis suure kuuse peale enam ei jõua. Lastetoas võivad need saada hoopis uue elu. Väikesed jõulukuulid võib riputada riiuli kohale oksale, üksikud ehted voodi baldahhiini või nagide külge ning vanad jõulukaardid võib kinnitada seinale väikese jõulukollaažina. Mõnest kuuseoksast saab aga teha lihtsa pärja või asetada need vaasi ning riputada külge lapse lemmikehted.
Eriti hästi sobivad lastetuppa paberkaunistused. Paberist saab lõigata lumehelbeid, voltida tähti, teha väikeseid kuuski või valmistada pika vaniku. Kui kasutada tavalise värvilise paberi asemel näiteks jõupaberit, vanu noodilehti või erineva tekstuuriga käsitööpabereid, võib tulemus olla üllatavalt stiilne. Lapse tehtud kaunistuste puhul pole oluline, et kõik tähed oleksid täpselt ühesuurused – just erinevad vormid annavad neile iseloomu.
Sama toredad on soolataignast jõuluehted. Taigna valmistamiseks piisab jahust, soolast ja veest ning vormidega saab sellest teha tähti, südameid, kuuski, piparkoogimehikesi või loomi. Enne kuivamist tasub teha kujundisse väike auk, kust hiljem pael läbi tõmmata. Valmis ehted võib jätta naturaalseks või lasta lapsel need ise värvida. Kui lisada nime või aastaarv, saab lihtsast käsitööprojektist mälestus, mis võib jõulude ajal karbist välja tulla veel aastaid hiljem.
Põhjamaise jõulutunde jaoks tasub vaadata ka loodusesse. Kuuse- ja männioksad, käbid ning paljad oksad sobivad lastetuppa hästi, kui neid kasutada mõõdukalt. Suur oks vaasis võib asendada isegi väikest jõulupuud. Selle külge saab riputada paberist tähti, puidust kujukesi või lapse meisterdatud ehteid. Käbidest võib teha vaniku ning mõnest oksast väikese seinakuuse. Looduslikud materjalid on eriti ilusad just seetõttu, et need pole kunagi täiesti korrapärased.
Ka pilliroost ja õlgedest valmistatud ehted väärivad uuesti avastamist. Nende lihtsad tähed ja geomeetrilised vormid sobivad hästi ka tänapäevasesse lastetuppa. Kui meisterdamine tundub liiga keeruline, võib alustada väga lihtsatest kujunditest ning ühendada materjali nööri või peenikese traadiga. Mõne suurema tähe võib riputada aknale või voodi kohale, väiksemad aga kasutada kuuseehetena.
Üks vahvamaid lahendusi on teha lapsele päris oma väike jõulupuu. See ei pea olema suur ega isegi traditsiooniline kuusk. Väike metsakuusk korvis, kuuseokstest seinakuusk või puidust jõulupuu annab lapsele võimaluse seda ise ehtida. Suure perekuuse puhul tahavad täiskasvanud sageli kujundust veidi kontrollida, kuid lastetoa kuuse puhul võiks sellest täielikult loobuda. Kui ühele oksale satub viis ehet ja järgmine jääb tühjaks, siis las jääb.
Jõulumeeleolu loob ka valgus, kuid lastetoas tasub seda kasutada rahulikult. Üks soe valguskett aknal, riiulil või seinakuuse ümber on sageli täiesti piisav. Eriti mõnus on see õhtul, kui laevalgust pole vaja põlema panna ning tuba jääb pehmelt valgustatuks. Päris küünalde asemel on lastetoas mõistlik kasutada turvalisemaid alternatiive.
Voodi võib samuti saada väikese talvise muutuse. Mõnikord piisab ruudulisest pleedist, villasest tekist või ühest punasest, metsarohelisest või bordoopunasest padjast. Kui jõulud läbi saavad, saab need lihtsalt ära võtta ja tuba on jälle endine. Sellised väikesed hooajalised muudatused mõjuvad sageli palju paremini kui terve toa täitmine temaatiliste esemetega.
Ka akent ei tasu unustada. Paberist lumehelbed, suur jõulutäht või mõni peenike kuuseoks muudavad akna nii seest kui ka õuest vaadates ilusaks. Aknalauale võib tekkida väike talvine maailm lapse olemasolevatest mänguasjadest – puidust majadest, loomadest ja autodest. Natuke kunstlund pole selleks isegi vaja. Mõnikord piisab valgest paberist ja lapse kujutlusvõimest.
Aastate pärast ei pruugi laps mäletada, milline jõulupadi voodil oli või kas kuuseehted omavahel sobisid. Küll aga võib meelde jääda õhtu, mil põrand oli paberitükke täis, sõrmed liimised ja ise tehtud täht veidi viltu, kuid riputati ikkagi kõige nähtavamale kohale. Sest just sellistest hetkedest jäävad jõulud meelde.
