Talve saabumine toob endaga kaasa erilise elevuse, mida on raske võrrelda ühegi teise aastaajaga. Kui esimesed lumehelbed maad katavad ja nende õrn sära peegeldub külmas talvevalguses, tekib tahtmine ka kodu ümbrus lähenevateks pühadeks valmis seada.
Jõulumeeleolu loomine ei pea tähendama rohkelt kaunistusi ega suuri väljaminekuid. Sageli piisab mõnest hästi valitud detailist, mis sobitub maja arhitektuuri ja ümbritseva loodusega. Lumine õu, härmas puud ja talviselt vaikne aed loovad juba ise kauni tausta, millele saab lisada kuuseoksi, pärgi, vanikuid ja tagasihoidlikke valguseid.
Eriti hästi mõjuvad jõulukaunistused siis, kui maja ja õue vaadeldakse ühe tervikuna. Välisuks võib saada kuuseokstest pärja, räästa või veranda äärde võib sättida pika rohelise vaniku ning akende ümbrust kaunistada mõne lihtsama loodusliku detailiga. Kõike ei ole vaja korraga kasutada. Mõnikord loob üks suur ja lopsakas vanik palju tugevama mulje kui kümned väikesed dekoratsioonid.
Loodus pakub jõuluajaks rohkelt materjale, millega maja ümbrust kaunistada. Kuuse- ja männioksad püsivad külmas kaua värsked ning sobivad hästi nii pärgadesse kui ka vanikutesse. Neile võib lisada kadakaoksi, käbisid, sammalt ja kuivanud kõrrelisi. Kui soovid veidi pidulikumat tulemust, sobivad juurde samet- või linapaelad ja üksikud tagasihoidlikud ehted.
Maja fassaadil mõjuvad kaunilt pikad okaspuuvanikud. Neid võib paigutada ukse kohale, veranda serva või järgida nendega maja arhitektuurseid jooni. Maakodu puhul tasub säilitada pisut vabam ja loomulikum vorm. Vanik ei pea olema täiesti sümmeetriline ega tihedalt dekoreeritud. Veidi ebaühtlaselt langevad kuuse- ja männioksad võivad mõjuda palju loomulikumalt ning sobituvad eriti hästi puidust maja ja lumise aiaga.
Ka välisukse pärg võib olla lihtne. Selle valmistamiseks piisab kuuse- või männiokstest, mida saab täiendada käbide ja paelaga. Kui maja ümber kasutatakse juba suuri vanikuid, võiks uksepärg jääda rahulikum, et erinevad kaunistused omavahel ei võistleks. Sama põhimõtet tasub järgida kogu õue kujundamisel: korduvad materjalid ja toonid seovad erinevad alad ühtseks tervikuks.
Talvises aias saab ära kasutada ka seal juba olemasolevaid taimi. Igihaljad puud ja põõsad on lume all iseenesest dekoratiivsed ning sageli pole neid vaja üldse ehtida. Mõnele väiksemale kuusele võib lisada õrna valgusketi, kuid ka siin tasub pigem jääda tagasihoidlikuks. Sooja või neutraalse valge valgusega tuled toovad pimedatel õhtutel esile taimede kuju ega muuda aeda liialt kirjuks.
Männikäbid on üks lihtsamaid materjale, millest saab valmistada mitmesuguseid jõulukaunistusi. Neid võib kasutada pärgades ja vanikutes või sättida koos kuuseokstega suurematesse anumatesse. Lumise efekti saamiseks võib käbide servi õrnalt valge värviga pintseldada. Tulemus jääb loomulikum, kui värvi kasutatakse vähe ja käbi enda toon jääb nähtavale.
Ka kuivatatud apelsiniviilud sobivad looduslike jõulukaunistuste juurde. Nende soe toon loob ilusa kontrasti tumeroheliste okstega ning sobib eriti hästi rustikaalsema maakodu juurde. Apelsiniviile võib kombineerida käbide, kaneelikoorte ja loodusliku nööriga ning kasutada neid näiteks uksepärjas või katusealuses vanikus. Õues tasub need paigutada ilmastiku eest veidi kaitstumasse kohta.
Kaunistamisel võiks mõelda ka sellele, milline näeb maja välja õhtuhämaruses. Päeval annavad ilme rohelised oksad, pärjad ja lumi, õhtul muutub oluliseks valgus. Mõni latern sissepääsu juures ja tagasihoidlik valguskett vanikus võivad olla täiesti piisavad. Eesmärk ei pea olema muuta kogu maja säravaks, vaid tuua esile selle kõige ilusamad detailid.
