Talvel kipub õues veedetud aega märkamatult vähemaks jääma. Hommikul on veel pime, õhtul läheb vara hämaraks ning külma ja tuulise ilmaga tundub soe kodu sageli palju ahvatlevam kui mõte kuhugi minna. Ometi piisab vahel üsna vähesest, et tavalisest talvepäevast saaks midagi, mida hiljem hea meelega meenutada. Uisutamine on selleks päris hea põhjus.
Uisuväljakule minek ei nõua suurt ettevalmistust ega tervet vabaks võetud päeva. Mõnikord piisab paarist tunnist pärast tööd või kooli, teinekord võib sellest teha nädalavahetuse väikese väljasõidu. Uisud jalga, kindad kätte ja jääle. Kui viimasest uisutamisest on möödas aastaid, on esimesed meetrid tõenäoliselt ettevaatlikud, kuid üsna kiiresti hakkab keha kunagisi liigutusi meenutama. Ja kui ei hakkagi, pole sellest midagi. Uisuväljakul ei pea kellelegi midagi tõestama.
Võib-olla just selles peitubki uisutamise üks suuremaid võlusid. Jääl kohtab korraga väga erinevaid inimesi. On neid, kes liiguvad nii enesekindlalt, nagu oleksid nad terve elu uiskudel veetnud, ja neid, kes hoiavad esimestel ringidel targu väljaku serva lähedale. Lapsed õpivad tasakaalu hoidma, vanemad püüavad nendega sammu pidada ning kusagil seotakse jälle lahti tulnud uisupaelu. Mõni tuleb jääle trenni tegema, teine lihtsalt sõpradega aega veetma. Kõik mahuvad samale jääle ära.
Eestis leidub talvehooajal mitmeid uisuväljakuid, kuhu võib minna nii pere, sõprade kui ka kaaslasega. Mõni asub keset linnamelu, teine rahulikumas paigas ning mõnel väljakul on uisutamise ümber loodud terve väike talvine maailm. Üha rohkem on kohti, kus ei pakuta lihtsalt jääd, vaid mõeldakse ka sellele, mis toimub selle ümber. Valgustus, muusika, uiskude laenutus ja võimalus pärast uisutamist midagi sooja juua muudavad paar jääl veedetud tundi mõnusaks talviseks väljasõiduks.
Eriti hea atmosfäär tekib uisuväljakutel õhtuti. Päevavalgus kaob, tuled süttivad ning muidu tuttav ümbrus näeb järsku hoopis teistsugune välja. Jääl liikumine hoiab sooja ja külma märkab sageli alles siis, kui uisud pärast viimast ringi jalast võtta. Just sellistel õhtutel tundub Eesti pikk ja pime talv korraks päris hea. Uisutamine sobib hästi ka neile, kes tahaksid talvel rohkem liikuda, kuid kellele tavapärane trenn või jõusaal eriti ei meeldi. Jääl ei pea mõtlema läbitud kilomeetritele ega sellele, kui palju kaloreid kulus. Liikumine tuleb justkui iseenesest. Üks ring saab tehtud, siis veel teine ja lõpuks avastad, et oled jääl olnud palju kauem, kui alguses plaanisid.
Ka lastega on uisuväljak hea võimalus kodust välja saada. Esimesed korrad võivad nõuda kannatust ning kukkumised kuuluvad asja juurde, kuid iga järgmise ringiga muutuvad sammud kindlamaks. Kui laps alles õpib uisutama, tasub kindlasti kasutada kiivrit ning valida võimalusel aeg, mil väljak ei ole kõige rahvarohkem. Nii jääb rohkem ruumi harjutamiseks ja kogu kogemus on rahulikum.
Oma uiskude puudumine ei tähenda samuti, et uisutamine peaks ära jääma. Paljudes uisukohtades saab uiske kohapealt laenutada ning see on eriti mugav neile, kes jõuavad jääle vaid mõned korrad aastas. Enne kodust välja sõitmist tasub siiski kontrollida, milliseid teenuseid konkreetses kohas pakutakse, millised on lahtiolekuajad ning kas uiskude laenutamine on võimalik. Väliväljakute puhul võib ilm plaane muuta ning seetõttu tasub värske info alati enne minekut üle vaadata. Riietumisega ei pea samuti asja keeruliseks ajama. Kõige paremini töötab kihiline riietus, milles on mugav liikuda. Liiga paksult riides olles hakkab juba mõne ringi järel palav, liiga õhukeste riietega ei ole aga jää ääres puhates kuigi mõnus. Kindad võiksid alati käes olla, sest lisaks soojale kaitsevad need käsi ka kukkumise korral.
Uisutama ei pea minema tingimata suure seltskonnaga. Kahekesi võib uisuväljak olla hea vaheldus tavapärasele õhtusöögile või kinokülastusele. Sõpradega saab sellest teha spontaanse kohtumise ning lastega terve väikese talvepäeva. Samamoodi võib uisud alla panna täiesti üksi. Mõned rahulikud ringid värskes õhus võivad olla pärast pikka tööpäeva just see, mida vaja. Ja võib-olla ongi uisutamise juures kõige parem see, et sellest ei pea tegema suurt sündmust. Ei ole vaja nädalate kaupa ette planeerida ega oodata hetke, mil ilm, vaba aeg ja kõik muud tingimused lõpuks ideaalselt kokku langevad. Vahel võib otsustada alles pärastlõunal, et täna õhtul läheme jääle. Mõni tund õues, punased põsed ja veidi väsinud jalad ning pärast tundub soe tuba veel mõnusam kui enne.
Kuhu sel talvel Eestis uisutama minna?
Eestis on uisukohti rohkem, kui esmapilgul arvata võiks, ning nende seas leidub väga erineva iseloomuga väljakuid. On suuremaid ja väiksemaid, linnasüdames asuvaid ja rahulikuma ümbrusega kohti, perega külastamiseks sobivaid väljakuid ning neid, kuhu tasub minna just õhtul, kui tuled põlema pannakse.
Oleme kokku kogunud valiku uisuväljakuid üle Eesti, kus saab sel talvel uisud alla panna. Enne minekut tasub vaadata iga koha värsket infot, sest hinnad, lahtiolekuajad, uiskude laenutamise võimalused ja väliväljakute jääolud võivad hooaja jooksul muutuda.
[UISUVÄLJAKU NIMI]
[Siia tuleb ettevõtte pikem ja loomulik tutvustus. Kus uisuväljak asub, milline on sealne atmosfäär, kellele koht eriti hästi sobib, milliseid teenuseid pakutakse, kas uiske saab laenutada ning mida võiks külastaja enne minekut teada.]