Alvar Aalto – arhitekt, kes tõi looduse Skandinaavia disaini

Rubriik DISAIN | DISAINERID

Alvar Aalto (1898–1976) oli Soome arhitekt ja disainer, kelle looming muutis arusaama modernsest arhitektuurist ja sisekujundusest. Kui paljud 20. sajandi modernistid eelistasid ranget geomeetriat, külma terast ja betooni, siis Aalto tõestas, et kaasaegne disain võib olla ühtaegu funktsionaalne, soe ja inimlik. Tema loomingut iseloomustavad looduslikud materjalid, pehmed orgaanilised vormid ning sügav austus inimese ja ümbritseva keskkonna vastu. Tänapäeval peetakse teda üheks Skandinaavia disaini suurimaks teerajajaks ning tema mõju ulatub arhitektuurist mööbli ja klaasidisainini.

Hugo Alvar Henrik Aalto sündis 3. veebruaril 1898 Kuortanes, Soomes. Arhitektuuri õppis ta Helsingi Tehnikaülikoolis ning juba noore arhitektina paistis silma oma sooviga luua hooneid, mis teeniksid eelkõige inimest. Tema arvates ei pidanud arhitektuur olema pelgalt muljetavaldav, vaid looma keskkonna, kus inimesed tunnevad end hästi. Sama põhimõte kandus üle ka tema mööblile ja tarbekunstile.

1930. aastatel sai Aaltost rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekt. Üheks tema olulisemaks tööks peetakse Paimio sanatooriumi, mille projekteerimisel pööras ta tähelepanu isegi kõige väiksematele detailidele – alates tubade valgustusest kuni mööblini. Just selle projekti jaoks sündis kuulus Paimio Chair, mille painutatud vineerist konstruktsioon pakkus enneolematut mugavust ning näitas, kui paindlik ja elegantne võib puit olla.

Aalto oli üks esimesi disainereid, kes kasutas painutatud vineeri täiesti uuel viisil. Tema loodud mööbel oli kerge, vastupidav ja lihtne, kuid samal ajal soe ning kutsuv. Erinevalt paljudest tolle aja metallmööblit eelistavatest disaineritest uskus Aalto, et looduslikud materjalid loovad inimese jaoks meeldivama elukeskkonna. Tema mööbel sobis nii kodudesse, avalikesse hoonetesse kui ka haiglatesse, kus mugavus ja praktilisus olid sama olulised kui esteetika.

1935. aastal asutasid Alvar ja Aino Aalto koos sõpradega ettevõtte Artek, mille eesmärk oli tuua kvaliteetne Soome disain laiema publikuni. Tänaseni toodab Artek Aalto loodud mööblit ning paljud tema disainitud esemed on olnud katkematult tootmises juba ligi üheksa aastakümmet. See on selge märk tema loomingu ajatust väärtusest.

Alta Lounge Chair – Oscar Niemeyeri arhitektuuriline lähenemine mööblidisainile

Loe edasi

73-ruudune, valgusküllane stuudiokorter

Loe edasi

Üks Aalto tuntumaid mööbliesemeid on Stool 60 – kolmjalgne taburet, mis valmis 1933. aastal. Esmapilgul lihtne iste peidab endas uuenduslikku tehnoloogiat: painutatud puidust jalad kinnituvad istme külge ilma keerukate metallkonstruktsioonideta. Stool 60 on üks maailma enim kopeeritud mööbliesemeid ning seda kasutatakse tänaseni kodudes, koolides, kohvikutes ja muuseumides.

Lisaks mööblile jättis Aalto sügava jälje ka klaasidisaini. Tema loodud Savoy Vase, mida tuntakse ka Aalto vaasina, valmis 1936. aastal ning on saanud üheks Soome disaini sümboliks. Selle voolavad, ebakorrapärased jooned meenutavad Soome järvede kaldajoont ning peegeldavad Aalto armastust looduse vastu. Ka tänapäeval kuulub see vaas maailma kõige tuntumate disainiikoonide hulka.

Alvar Aalto loomingus ei olnud arhitektuur, mööbel ega tarbekunst kunagi eraldiseisvad valdkonnad. Ta kavandas hooneid tervikuna, luues sageli ise ka sisustuse, valgustid ja väiksemad detailid. Selline terviklik lähenemine muutis tema projektid ainulaadseks ning on inspireerinud lugematuid arhitekte ja disainereid üle maailma.

Aalto loomingut iseloomustab tasakaal funktsionaalsuse ja ilu vahel. Ta uskus, et hästi kujundatud ese peab kestma kaua ning muutuma aja jooksul pigem väärtuslikumaks kui vananenuks. Just seetõttu mõjuvad tema mööbliesemed ka tänapäeval värskelt ning sobivad suurepäraselt nii klassikalisse kui ka modernsesse interjööri.

Alvar Aalto suri 11. mail 1976, kuid tema pärand elab edasi. Tema hooned kuuluvad maailma olulisemate modernistlike ehitiste hulka, tema mööblit toodetakse endiselt ning Savoy vaas on jätkuvalt üks Soome disaini tuntumaid sümboleid. Tema looming näitab, et kaasaegne disain ei pea olema külm ega steriilne – see võib olla ühtaegu funktsionaalne, looduslähedane ja sügavalt inimlik.

Just seetõttu peetakse Alvar Aaltot üheks Skandinaavia disaini suurimaks visionääriks. Tema töödes kohtuvad arhitektuur, mööbel ja tarbekunst viisil, mis on jäänud ajatuks ning inspireerib jätkuvalt nii disainereid, arhitekte kui ka kõiki kvaliteetse disaini austajaid.

Tekst/kujundus: Scandinavian Home | S.Heinmets, J.Gotta

Mõned selles rubriigis kasutatud portreed on loodud tehisintellekti abil ning põhinevad ajaloolistel kirjeldustel ja visuaalsetel viidetel. Need on illustratiivsed ega pruugi olla täpsed ajaloolised fotod.