On taimi, mille õitsemine on kui vaikne vihje mööduvale ajale – täpselt nii on ka Jaapani astilbe ‘Bonn’ lopsakate, vahutavate õisikutega, mis kerkivad suve kõrgpunktis kui pastellne saladus aias. Selle sordi puhul pole tegemist lihtsalt järjekordse roosa astilbega. ‘Bonn’ toob endaga kaasa midagi enamat – peene tasakaalu struktuuri ja kerguse vahel, milles peegeldub Jaapani aedade vaikne, ent läbimõeldud esteetika.

Astilbe ‘Bonn’ on loodud Jaapanis 20. sajandi keskpaigas, kui sealne aiandusliikumine hakkas otsima sorte, mis sobiksid nii traditsioonilistesse kui modernsematesse aedadesse. Tema hele- kuni vahuroosa õievärv pole juhuslik, vaid viitab teadlikult sakura ehk kirsipuu õite varjundile – sellele hetkele kevades, mil Jaapan hetkeks peatub ja vaatab taeva poole. Ehkki ‘Bonn’ õitseb hilissuvel, mitte kevadel, meenutab ta oma olemuselt siiski midagi samasugust – ajutist ilu, mis jääb mällu kauemaks, kui kestab tema õitsemine.

Märkimisväärne on selle sordi tekstuur. Rohelised, tugeva kontuuriga sulgjad lehed loovad kontrasti õrnade õisikutega, mis kerkivad kuni 70 cm kõrgusele. See kõrguste mäng, koos peene varjunditega, muudab ‘Bonni’ oluliseks kujunduselemendiks nii varjulistes peenardes kui ka veesilmade servades. Jaapani aedades kasutatakse teda sageli just tasakaalustava taimena – mitte pilgupüüdjana, vaid ruumi täitjana, harmoonia looja ja vaikse rütmi hoidjana.

Huvitav on ka see, et Jaapanis ei peeta astilbet mitte ainult dekoratiivtaimeks, vaid talle omistatakse ka tähenduslik roll – kannatlikkuse ja visaduse sümbolina. Selle mitmeaastase taime võime taluda niiskust, jahedust ja varju sobib hästi kokku Jaapani filosoofiaga looduse aktsepteerimisest sellisena, nagu see on. ‘Bonn’ ei nõua aednikult midagi enamat kui rahulikku tähelepanu – ta ei nõua pidevat väetamist ega hoolikat kärpimist. Piisab sellest, kui ta saab kasvada kohas, kus on piisavalt niiskust, pehme valgus ja rikkalik muld.