Millised taimed sobivad veekogu kaldale ning vette?

Millised taimed sobivad veekogu kaldale ning vette?

Sarnaselt looduslikele veekogudele, on võimalik ka tehisveekogu kallas kujundada astmeliselt ja tsoonide kaupa, et tagada erinevad tingimused veelembestele taimedele.

Veekogu keskosa on kõige sügavam (ca 80-100cm), mille eesmärk on säilitada jahe ja hapnikurikas vesi ka väga sooja ilmaga. Sügav osa ei külmu põhjani ka talvisel ajal, mistõttu on võimalik taimede risoomidel talvituda. Kui on soov kalu ületalve pidada, siis peaks tiiki süvendama vähemalt kahe meetrini.

Sügava vee taimed:

Valge vesiroos (Nymphaea alba), Väike vesiroos (Nymphaea candida), Aed-vesiroosi (Nympha hybrida) sordid, Kollane vesikupp (Nuphar luea), Järvkaisel (Schoenoplectus lacustris), ahtalehine hundinui (Typha angustifolia), laialehine hundinui (Typha latifolia). Viimased kolm liiki tuleks pigem istutada konteineritesse, kuna võivad väga kiiresti metsistuda. Madala vee tsooni moodustab 10-30cm sügavune veekogu osa. See tsoon on üldiselt sooja veega ning seal kasvab hästi enamus taimi, kes kasvavad nn varbad vees. Tähele tuleks panna aga seda, et väga kuiva ja kuuma ilmaga võib veetase tehisveekogus kiiresti alaneda kriitilise piirini ja muutuda veelembestele taimedele liiga kuivaks. Madalast veest järgmine on soine tsoon, kus veesügavus on 0-10cm. See on veekogude juures kõige liigirikkam osa, mille tekkimise soodustamiseks võiks selle tsooni laius olla vähemalt 1m.

Taimed madalasse vette:

harilik kalmus (Acorus calamus), ubaleht (Menyanthes trifoliata), sile iiris (Iris laevigata), suur parthein (Glyceria maxima), soovõhk (Calla palustris), väike hundinui (Typha minima), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), aed-vesiroosi sordid. Niiske muld veekogu kaldal moodustab kaldatsooni. Siin kasvavad rikkaliku lehestikuga püsikud ja põõsad, mis pehmendavad tehisveekogu kaldajoont ning loovad ilusaid peegeldusi veepinnale. Loomuliku tulemuse saavutamiseks tuleks istutada vaheldumisi kõrgete ja madalate taimede gruppe.

Kaldapüsikud:

Siberi võhumõõk (Iris sibirica), vesikanep (Euphatorium), hostad (Hosta), bergeenia (Bergenia), kukesaba (Lythrum), päevaliilia (Hemerocallis), angervaks (Filipendula), Kobarpea (Ligularia), võsaülane (Anemone nemorosa).

Lisaks püsikutele kasvavad meelsasti kalda niiskes mullas ka põõsad ja puud: kontpuud (Cornus), hanepaju (Salix repens), harilik lodjapuu (Viburnum opulus), hõberemmelgas (Salix alba), rabe remmelgas (Salix fragilis), must leeder (Sambucus nigra). Valdavalt eelistavad veetaimed nõrgalt happelist kasvukeskkonda, mistõttu ei soovitata taimi istutada paekivist või betoonist servadega tiiki või basseini. Vesi muutub ebasobivalt aluseliseks ja karedaks. Istuta vee- ja kaldataimed spetsiaalsetesse korvidesse, nii on neid hõlbus hiljem hooldada, vahetada, jagada. Korvid vooderdatakse kangaga ja kaetakse jämeda killustikuga, et mullaosakesed vett sogaseks ei teeks. Veetaimede muld peaks olema tihke, pigem savikas. Seda müüakse ka valmiskujul.

 Tekst/kujundus: BAUHOF,Autor: Signe Kangur, maastikuarhitekt / Scandinavian Home | S.Heinmets, J.Gotta | Fotod: istock

Loe ja vaata kõiki artikleid rubriigist AED

Ideed ja inspiratsioon ei saa kunagi otsa
jälgi meid siin

This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Scandinavian HOME alustas tegevust aastal 2015.