Sügise üks põhitöid aias on kahtlemata lehtede riisumine. See töö tuleb kindlasti ära teha just nimelt sügisel, sest kui lehekiht jääb terveks talveks lume alla, siis võib see kahjustada muru.
Mida peaks riisumise puhul silmas pidama? Mida teha lehehunnikutega?
Riisumine ei ole kontimurdev töö ja sellega saab hakkama peaaegu igaüks. Veelgi enam – see töö võib olla isegi teraapiline ja mõnus füüsiline tegevus. Lehtede koristamine on lihtsam, kui kõik lehed pudenevad puudelt peaaegu ühekorraga ja tehtava töö hulk on selgelt näha. Mõnel sügisel aga langevad lehed vähehaaval ning pika ajaperioodi vältel. Sellisel juhul võib riisumine muutuda pisut tüütuks, sest kellele ikka meeldiks teha sama tööd üha uuesti ja uuesti.
Lehed muudavad teerajad libedaks.
Eriti oluline on lehed kiiresti eemaldada verandalt ja jalgradadelt, sest märjad lehed võivad muuta need kohad ohtlikult libedaks. Ka igihaljastele taimedele, noortele võrsetele ja murule ei tohiks lehti jätta, sest liigne niiskus võib soodustada mädanikku. Kuivanud puulehed ei lase murule valgust ligi ja sellele võivad tekkida koledad pruunid laigud.
Mõnes kohas tuleb puulehed alles jätta
Pane tähele, et mõnes paigas on aga riisumata lehed hoopis kasulikud. Neid võiks alles jätta näiteks puude ja põõsaste alla ning köögivilja- ning lillepeenrale. Kui lehed veidikene ka mulla sisse kaevata, siis ei vii tuul neid minema ja mullas saab alata kasulik lagunemisprotsess.
Sedaviisi vabaned suurest hulgast lehtedest ja peale selle toidavad need ka mulda, sest lehtedes leiduvad toitained mõjuvad mullale väetisena. Järgmisel kevadel on muld toitainerikkam ja aitab taimedel, põõsastel ning lilledel hoogsalt kasvada. Lehekate kaitseb talvel taimi ka külma eest. Ära unusta kevadel kõdunemata lehti eemaldada, sest sel ajal tahavad taimed palju värsket õhku ja päikest.
Mida teha, kui sinu aias on väga palju kuivanud lehti? Aiaomaniku suurim mure seoses puulehtede koristusega ongi enamasti see, et kuhu need tohutud lehehunnikud panna. Üks võimalus on teha lehekompost. See on kasulik valik, sest lehekompost on väga hea mullaparandaja.
Lehed tuleks asetada pärast kokkuriisumist kompostikasti. Lehemulla tegemiseks sobivad peaaegu kõigi lehtpuude ja –põõsaste lehed (v.a tammelehed). Paiguta lehed kihtidena nii, et ühe kihi paksus oleks umbes 20–30 cm. Kihtide vahele aseta muruniitmise jääke ja oksi. Lehehunnikuid saab ka ära põletada või suurtesse mustadesse prügikottidesse pakkida. Viimast teevad enamasti linnainimesed, põletamisega tegeletakse pigem maapiirkondades. Siiski, lehtede põletamine ei ole soovitatav, sest lõkke tegemisega kaasnevad alati riskid. Pealegi on lehed tihtipeale veidi niisked ja võivad põlemisel seetõttu päris palju tossu välja ajada. See on aga omakorda oht kõikide lähedalolijate tervisele.
