Mõnes kohas tuleb puulehed alles jätta
Pane tähele, et mõnes paigas on aga riisumata lehed hoopis kasulikud. Neid võiks alles jätta näiteks puude ja põõsaste alla ning köögivilja- ning lillepeenrale. Kui lehed veidikene ka mulla sisse kaevata, siis ei vii tuul neid minema ja mullas saab alata kasulik lagunemisprotsess.
Sedaviisi vabaned suurest hulgast lehtedest ja peale selle toidavad need ka mulda, sest lehtedes leiduvad toitained mõjuvad mullale väetisena. Järgmisel kevadel on muld toitainerikkam ja aitab taimedel, põõsastel ning lilledel hoogsalt kasvada. Lehekate kaitseb talvel taimi ka külma eest. Ära unusta kevadel kõdunemata lehti eemaldada, sest sel ajal tahavad taimed palju värsket õhku ja päikest.
Mida teha suurte lehehunnikutega?
Mida teha, kui sinu aias on väga palju kuivanud lehti? Aiaomaniku suurim mure seoses puulehtede koristusega ongi enamasti see, et kuhu need tohutud lehehunnikud panna. Üks võimalus on teha lehekompost. See on kasulik valik, sest lehekompost on väga hea mullaparandaja.
Lehed tuleks asetada pärast kokkuriisumist kompostikasti. Lehemulla tegemiseks sobivad peaaegu kõigi lehtpuude ja –põõsaste lehed (v.a tammelehed).
Paiguta lehed kihtidena nii, et ühe kihi paksus oleks umbes 20–30 cm. Kihtide vahele aseta muruniitmise jääke ja oksi.
Lehehunnikuid saab ka ära põletada või suurtesse mustadesse prügikottidesse pakkida. Viimast teevad enamasti linnainimesed, põletamisega tegeletakse pigem maapiirkondades. Siiski, lehtede põletamine ei ole soovitatav, sest lõkke tegemisega kaasnevad alati riskid. Pealegi on lehed tihtipeale veidi niisked ja võivad põlemisel seetõttu päris palju tossu välja ajada. See on aga omakorda oht kõikide lähedalolijate tervisele.
