Pigmendilaigud – kuidas neist vabaneda?

Naised avastavad tihti ehmunult, et suvega on nahatoon ebaühtlaseks muutunud ning nahale on tekkinud pigmendilaigud. Mis neid tekitab ja kuidas neist lahti saada? Selgitab Medemis Clinicu naharaviõde Mari-Liis Sootalu.

Lühidalt on nii päevituse kui ka pigmendihäirete põhjustajaks päikesekiirgus. Päevitamine on naha kaitsereaktsioon – päikekiirgus suurendab nahas pigmendisisaldust ja põhjustab naha pindmise kihi paksenemist.

„Mida pruunim on nahk, seda tõsisem on olnud võitlus UV-kiirgusega,“ selgitab Mari-Liis Sootalu.„Tooni muutes püüab nahk vältida seda, et UV-kiirgus jõuaks sügavamale nahakihtidesse, kus ta võiks põhjustada tõsisemaid probleeme rakkude, veresoonte ja kollageeni kahjustuste näol.“

Kui mõnes kohas on pruun toon tugevam või on tekkinud plekk või laik, on nahapigmendi toodetud liiga palju ehk tekkinud on hüperpigmentatsioon. Miks see juhtub, ei ole täpselt teada. Laikude teket soodustavad näiteks põletik või trauma nahal, tugevad ravimid, geneetiline eelsoodumus ja hormonaalsed muutused, aga neid võib tekkida ka igasuguse eelneva põhjuseta.

Kuidas pigmendilaike ravida?

Tervisele ohtlikud pigmendilaigud otseselt ei ole, küll aga mõjutavad nad välimust ja selle kaudu enesehinnangut. Talvel muutuvad laigud tavaliselt heledamaks, aga ära nad ise ei kao ja vanusega pigem süvenevad, mistõttu tuleks nendega tegelema hakata võimalikult vara.

Levinuimad pigmendihäired on nn maksaplekid (solarlentiigo) ja tedretäpid. Maksaplekid on ebaühtlased helepruunid plekikesed, mida kohtab ennekõike vanematel inimestel. Need on tüüpiline päikesest tingitud nahakahjustus. Tedretäpid seevastu ilmuvad reeglina lapseeas ja vanusega pigem vähenevad. „Erinevalt maksaplekkidest muutuvad tedretäpid talvel heledamaks ja seetõttu häirivad inimesi vähem, mistõttu neid ka ravitakse vähem,“ ütleb Sootalu.

Suhteliselt levinud pigmendihäire on melasma, mille puhul tekivad ebaregulaarsed tumedamad laigud tavaliselt otsmikule, oimudele, põsesarnadele ja ülahuulele, vahel ka käsivartele ning dekolteele. Põhjuseks on päikese kõrval ka naissuguhormoonid ja geneetiline eelsoodumus. „Tihti tekib melasma beebipillide tarvitamise, raseduse või imetamise ajal,“ selgitab Mari-Liis Sootalu. „Kui hormoonid on taas tasakaalus, pigmendilaigud kaovad, aga mõnikord võivad päikesekiirguse mõjul ka tagasi tekkida – ja siis saab neid ravida,“ lisab Sootalu.

Pigmendilaikude eemaldus oleks mõistlik usaldada spetsialistile, kes hindab nahaseisundit ning aitab valida õige protseduuri ning hooldustooted, et vältida edasisi kahjustusi. Õnneks tekib enamik pigmendilaike naha pindmises kihis, mistõttu ei eelda nende eemaldamine väga invasiivseid protseduure. „Küll aga tuleb varuda aega ja järjepidevust, sest mõnel juhul peab tulemusi ootama isegi 6–12 kuud,“ hoiatab Sootalu.

Tekst: medemis.ee/kujundus: Scandinavian Home | S.Heinmets, J.Gotta
Foto: adorama.com

Head teemad lugemiseks

Enim loetud artiklid

"Soovid meie ajakirjas reklaami, siis kirjuta toimetusele"

scandinavianhomeajakiri@gmail.com

Loe ja vaata kõiki artikleid rubriigist ILUNURK

Ideed ja inspiratsioon ei saa kunagi otsa

Kirjuta meie toimetusele

Ajakiri ScandinavianHOME alustas tegevust aastal 2015.